Maasikate kasvatamine taimepüramiidis

Maasikate kasvatamine taimepüramiidis

Parimad maasikad saate ikka ise kasvatades!

Maasikate kasvatamine taimepüramiidis on suhteliselt kerge, taimed vajavad vähe ruumi ning ülemäärast hooldust nad ka ei vaja. Taimepüramiide on kolme suurusega, maasikate kasvatamiseks soovitame 5- ja 7- korruselist püramiidi, nende mõõdud vastavad taime vajadustele kõige paremini. Taimed saavad vajalikul hulgal toitaineid ning ei külmu talvel läbi.

Maasikad taimepüramiidis

Evelyni maasikapõldKui te soovite taimede kasvatamiseks püramiidi või konteineri ise meisterdada või teha lasta, siis arvestage taime lehemassi ja juurte kasvamise vajadusega. Vastasel korral on oht, et liiga väikese sügavusega konteineris või liiga väikestes püramiidi korruste vahedes külmuvad teie taimed talvel ära. Paljude meie mail nähtud analoogide puhul on just see aspekt jäetud arvestamata. Neis on laotud võimalikult palju riiuleid, et saaks öelda, et mahub väga palju maasikataimi, aga tegelikult need maasikate kasvatamiseks ei sobi paljuski just põhjusel, et juurte jaoks ei ole piisavalt ruumi. Meie oleme oma püramiidis maasikaid hoidnud ületalve juba 4 aastat ja tänu õigetele dimensioonidele ei ole maasikataimed ära külmunud.

Maasikate taimepüramiidis kasvatamise eelised

o Taimepüramiidiga hoiate taimede kasvatamisel mmaasikad ja porgandidaad kokku kuni 3,5 korda. See annab võimaluse kasvatada maasikaid ka väga väikestes aedades.
o Kõik maasikad armastavad rippuda. Pole olemas eraldi rippuvaid ja roomavaid sorte. Andke maasikatele rippumise võimalus ja nad ainult rõõmustavad!
o Taimepüramiid on suure mulla ruumalaga, mis võimaldab kasvatada suurema juurestikuga taimi. Maasika juured lähevad aastatega järjest sügavamale mulda ja seda taimepüramiid võimaldab.
o Maasika saak sõltub päikese küllusest. Taimed vajavad kasvamiseks päiksepaistelist peenart, kuhu päike paistab enamiku päevast. Tänu kolmnurksele konstruktsioonile paistab päike igasse nurka päeva jooksul ja ükski külg ei jää varju.
o Püramiidi püstine asetus teeb taimede eest hoolitsemise kergemaks ja marju on ka mugavam noppida.
o Maasikad vajavad pidevat õhuvahetust, et ei tekiks hakkhallitust, suvisest udust või liigniiskusest tekkivat hallitust ja teisi haigusi. Tänu vertikaalsele kasvatusele on õhu juurdevool koguaeg tagatud.
o Maasikapüramiid on aiaehteks, pilgupüüdjaks. Tänu sellele on lihtsam ühisesse tegevusse kaasata ka lapsed.
o Lihtne paigaldus ja kasutamine võimaldavad luua oma „mini“-aia ka füüsilise puudega inimestele, kellel ei ole võimalik puude tõttu teha tavapäraseid aiatöid.
o Lisaks on teie taimed kaitstud maa-aluste näriliste ja umbrohu vohamise eest.

Maasikapüramiidi asukoht aias

TootsipeenarMaasikate maitse ja kvaliteet on otseses seoses päikesevalgusega. Seetõttu tuleks taimepüramiid paigutada aia kõige päikeselisemale kohale. Ööpäevas peaksid taimed saama 10-12 tundi päikesevalgust. Kasvatades taimi varjulisel kohal, hilineb nii õitsemine kui saagi valmimine. Viludas kasvavatele marjadele teeb kahju hahkhallitus ning lehed kahjustuvad sagedamini seenhaiguste läbi. Varjus kasvanud marjad on ka vesisemad ning hapud. Püramiidi lõunaküljes valmivad maasikad kiiremini ja sinna on soovitav istutada varajased maasikasordid.

 

Maasikale sobiv muld

Maasikad mullatud talveksMaasikas armastab rammusat mulda ja mulla pH tase peaks jääma 5,5-6,5 vahemikku. Mulla pH määrab, kui kergesti on mullas olevad mikroelemendid taimedele kättesaadavad. Mullale saab rammu lisada komposti või sõnniku lisamisega, kuid arvestada tuleb, et juured ei tohi istutamisel lisatava rammuga otse kokku puutuda. Sedasi mulda ettevalmistades saab maasikataim kasulikku toitu mitu aastat ning lisaväetist tuleb vähem anda.
Maasikas ei taha lõpmatult kasvada ühe ja sama koha peal. Soovitav on iga nelja aasta tagant vahetada nii muld, kui ka taimed püramiidis.
Taimepüramiidis mulla ettevalmistamisest saate lugeda pikemalt siit.

Parim aeg maasika istutamiseks

Kõiki maasikasorte on võimalik istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Soovitav on seda teha kaks korda aastas: suve lõpus augustis või järgmise aasta kevadel mais-juunis. Maasikad tuleks istutada sombuse, vihmase ilmaga, palavate ilmade korral varahommikul või õhtul.

Maasikate istutamise ja hooldamise näpunäited

Esimesed maasikad 5-ses püramiidisTulenevalt sordist võiks maasika taimede vahe reas olla 15-20 cm. Vastavalt taimepüramiidi riiuli pikkusele istutage vastav kogus taimi. Jälgida tuleb, et istutamisel, taime juured ei kõverduks. Istutusaugu ümber olev muld tuleb korralikult kinni ajada, et juured ei jääks paljaks, sest muidu ähvardab juuri kuivamine. Muld peab olema 30-35 cm sügavuselt haritud ja rikastatud orgaaniliste ainetega. Juurte peamine mass (90%) asub kuni 25 cm sügavusel. Juurekava meenutab puhmikut ja taim juuri kaugemale enamasti ei aja, seega kogu see juuremass mahub tulevikus taime kasvades kenasti püramiidi sisse.
Parim eeldus korralikuks saagiks on terve maasikataim. Istutada tuleb taim nii, et taime südamik saaks natukene mullaga kaetud, see võimaldab augustis-septembris istutatud taimedel korralikult juurduda ja juba järgmisel aastal saaki anda.
Kui tütartaimi vaja ei ole, tuleks võsundeid ära võtta kuni kolm korda suve jooksul. See soodustab õiepungade teket, mis omakorda parandab talvekindlust ja tõstab saaki. Iga emastaim võib anda kokku 10-30 tütartaime, kui pole tegu remontantsete taimedega. Kui aga õisikuvarsi ära ei murta, annab iga taim 4-5, vahel ka10 tütartaime.

Maasikate väetamisest

Maasikaid on vaja hea saagi nimel korralikult väetada. Kevadeti kasvatab taim usinasti rohelist massi, siis on taimel vaja lämmastikku. Marjasaagi ajal ja selleks, et ette valmistada järgmise aasta saaki, vajab taim kaaliumi, kaltsiumi, fosforit. Suve jooksul võiks kasta kahel korral orgaaniliste väetistega. Kes on paigutanud püramiidi sisse kastmissüsteemi, siis on otstarbekam väetisevesi otse nõusse lasta, see tagab juurtele toitainete juurdepääsu. Üleväetatud taimed kasvatavad lehemassi, kuid marjad jäävad väikeseks.
Maakodu artiklist saad lugeda pikemalt, miks orgaaniline väetis on hea mulla jaoks asendamatu .

Talvekindlus

Paks lumekate ja kuused püramiidi ümberMaasikataim talvitub vaid lume all. Kui hilissügisel langeb temperatuur alla –10C või varakevadel alla –7C ja puudub lumekate, saavad taimed viga, alates –15C aga hukkuvad. Taimede külmumine on võimalik kogu talve jooksul, kui lund on vähe või lumi sulab. Selleks, et maasikataimed püramiidis ei külmuks, on vaja nad sügisel üle mullata, et kaitsta risoomi, hea on lisada katteks turvast. Külmade tulekul võib püramiidi ette asetada kuuseoksad kaitseks, selliselt kujundate oma aeda vahva jõulupuu. Lumerohkel talvel kühveldage lund püramiidile lisaks.
Ärge kiirustage varakevadel ka kuuseoksi ära võtma, või asendage kuuseoksad kattelooriga. Kasutades katteloori, saate ka vähemalt nädala võrra varasema saagi! Mõnel aastal on varakevad eriti külm, see võib kahjustada õisi. Kui püramiidis kasvatatakse erineva õitsemisajaga maasikaid, võib mõni sort kannatada saada, kuid ülejäänutel külmakahjustusi pole ning saak on ikkagi tagatud.

Maasikate kastmine

2. veesüsteem valmisMaasikas on väga veeahne ning hea saagi saamiseks tuleb korralikult kasta, seda eriti õitsemise ajal. Kui õitsemise ajal on mullas vähe niiskust, siis marjad ei arene korralikult välja, vähene niiskus saagiperioodil toob endaga kaasa marjade suuruse vähenemise, sügisel – areneb vähe õiepungi. Kui kogu suvi on põuane, siis väheneb varuainete hulk risoomis ja taim ei jõua ennast talveks korralikult ette valmistada. Maasika saagikus sõltub oluliselt mullas olevast veevarust. Maasikas on mulla niiskuse suhtes väga nõudlik ja sademed enamasti ei suuda veevajadust rahuldada. Kasta tuleks mulda, mitte lehti, lehed ei tohiks märjaks saada. Taimepüramiidi esimesele korrusele soovitame istutada päikeselembelise taime, kes kannatab ka põuda (kõrrelised, laugulised või mõni muu maitsetaim).
Suuremates aianduskesustes on müügil varrega niiskusemõõtjad, seda on mugav kasutada ilma taimejuuri kahjustamata. Osad mudelid on koos pH taseme mõõtjaga.
Kuidas kastmist hõlbustada taimepüramiidis, saate lugeda mulla ettevalmistamise postitusest.

Erinevad sordid ja taimed

Annika Varusk rippuv maasikas peenrasEraldi ronivaid, või rippuvaid maasikaid pole olemas, kõik maasikad armastavad rippuda, kui selleks võimalus luua.
Maasikasortide valik on rikkalik ja aastatega üsna muutuv. Ära ei tohi unustada , et Eesti on meteoroloogiline suurriik. Lõuna-Eesti tingimustes on saak varajsem, kui Põhja-Eestis jne.
Kõik me soovime maasikaid saada võimalikult kaua ja palju. Üks ja ainus sort ei suuda maasikasõbra kõiki nõudmisi rahuldada. Seepärast on soovitatav valida istutamiseks kolm sorti: üks varajane, teine keskmise marjade küpsemise ajaga ja kolmas hilisema valmimisega.
Eesti tingimustes on sobivaimad sordid: kõige varajasem ‘Honeoye’, suhteliselt varajased “Kent”, “Polka”, “Jonsok” ja “Korona”, keskvalmiv “Induka” ning hilisematest “Senga Sengana”, “Bounty” ja “Redgauntlet”.

Taasviljuv ehk remontantne maasikas

Remontantne maasikas annab saaki juulist kuni sügiseni väikeste vahedega. Mõnedel sortidel arenevad viljad mitte ainult emataimedel, vaid ka tütartaimedel. Sellised tütartaimed võtavad püramiidis rippudes palju ruumi. Tuleb silmas pidada seda, et kui võsundid emastaimel alles jätta, siis saak langeb miinimumini. Remontantne maasikas vajab vett ja toitaineid palju rohkem kui tavaline maasikas. Suurem toitainete vajadus on selle pärast, et saagikus on suurem ning marju saab praktiliselt kogu suve jooksul ja veel sügiselgi. Taasviljuvad sordid on ka vastuvõtlikumad külmale. Sordid: “Ostara”, “Flamenco”, “Calypso”, “Selva” ja “Mount Everest” rõõmustavad oma viljumisega suveläbi ning annavad suuri marju veel oktoobri algulgi.
Sortide valikul on oluline nende talve- ja haiguskindlus, seetõttu on hea valida sellised sordid, mida on juba Eesti tingimustes katsetatud ja kasvatamiseks soovitatud.

Erinevaid maasikasorte saab kõrvuti kasvatada

Tolmlemine ei riku maasikasorte, maasikad vajavadki teise sordi tolmu, et viljad paremad tuleksid.
Alati on soovitav koos kasvatada mitu sorti. Kui on ainult üks sort, siis võivad viljad kiduramad tulla ning esineb rohkem nn kassinägusid (õiepõhja kahjustuse tagajärjel on viljad väikesed ja kortsus, nende viljatipp on värvumata ja kõva).
Sort võib seguneda ainult mehhaanilisel teel, kui tütartaimed segamini kasvavad, aga see ei tekita hübriide ega riku viljade sordiomadusi.

Peenra katmisest multšiga

Maasikas tärkamas kevadelKuigi, maasikalehed vallutavad õigepea taimepüramiidi korruste vahed, soovitame maikuus ikkagi mulda multšida. Multšida võiks 2-3cm paksuse kihina taimede ümbert ja ka ülejäänud püramiidi korruse. Peenra multšimine aitab säilitada vajalikku niiskust, hoiab taimejuuri järskude temperatuuri kõikumiste eest ning varustab vajalike toiteelementidega mis on taimele kättesaadavas vormis. Multšisegu võiks koosneda turbaga läbisegatud kompostisegust või kasutada turba-kõdusõnnikusegu.

 

 

Maasikaid kimbutavad kahjurid ja haigused

Kui pole plaanis tervet püramiidi maasikaid täis istutada, maasikad ja porgandidvaid soovite pidada lustakat tootsipeenart,
siis soovitame istutada taimi, mis aitavad püramiidis kahjureid eemale hoida (“Peiulill”, “Mungalill”, erinevad laugulised ja muid lõhnavaid maitsetaimi). Igas aias on nii kahjulikke kui ka kasulikke putukaid. Kui kahjurite arvukus tõuseb, võiks esmane tõrje olla looduslike vahenditega või mehhaaniline.
Õitsemise ajal võib saagi kadu põhjustada maasika õiekärsakas või õielõikaja. Selle kahjuri saab ära peletada, kui puistate taimedele purustatud okkaid (kauplustes on saadaval valmiskujul) või kastate küüslaugu- või tomatilehtede tõmmisega.
Maasikaid ohustavad ka maasikalestad ja ümarussid. Kõige lihtsam tõrjeviis lestade vastu on nakatunud taimede kohene eemaldamine ning põletamine. Ümarussiga nakatunud taimede korral tuleb paraku kogu muld püramiidis välja vahetada. Silmaga on sügisel tihtipeale näha valge- ja pruunlaiksust, kuid kui taimed on korralikult hooldatud, kastetud ja väetatud, ei põhjusta need märkimisväärset saagi kadu. Selleks et vältida viirushaigusi, peab kasutama tervet taime.

Vitamiinid

Maasikad sisaldavad palju kasulikke mikroelemente. Näiteks rauda, vaske, koobaltit, mangaani, tsinki ja joodi. Lisaks mikroelementidele leidub maasikates ka palju vitamiine. Näiteks B-rühma vitamiine (rohkelt foolhapet), E- ja K-vitamiini ning loomulikult ka C-vitamiini.

Tootevalikus on:

 

Abiks kirjutamisel:
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=72
http://www.rodoaed.ee/maasika-kasvatamine/
http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=334

Comments are closed.