Kuna taimepüramiid võimaldab hakata taimi kasvatama juba siis, kui maa on veel külm, kuid õues soe, siis valmistagem taimepüramiidis muld hooajaks ette.
Kes plaanib esimest korda mulda hakata püramiidi panema, siis lugege lisaks .
Nagu igas teiseski konteineris taimede kasvatamine, nii ka taimepüramiidis vihmaussid mulda ei kobesta, mulda juurde ei tooda ja seda tuleb meil endil teha.
Eelmise aasta taimed on mullast vajalikud toitained ära tarbinud ning meid ootab ees mulla uuendamine väetiste lisamise ja mulla kobestamise näol.

Muld ei tohi olla raske, liigniiske ega toitainetevaene. Väetamine sõltub sellest, kas kasvatate lilli või maitse- ja söögitaimi või mõlemaid.
Rasket mulda muudetakse kohevamaks liiva ja komposti lisamisega, toitainetevaesele liivmullale segatakse juurde huumusrikast komposti.
Toitainete vajaduse katab komposti või orgaanilise väetise (kanakaka graanulid) lisamine. Keemilised väetised maitsetaimede väetamiseks ei sobi. Üleväetatud taimed kasvavad liiga tugevasti, venivad välja ega ole nii aromaatsed.
Lillede väetamiseks on mõtekas kasutada pikatoimelist kompleksväetist, millest jätkub mitmeks kuuks. Juuli lõpupoole tasub hakata aga õitsejaid ka omalt poolt turgutama, lisades iga kord kastmisveele veidi vedelat õitseväetist. Siis peavad taimed sügiseni ilusana vastu.

Kõige tähtsamad toitained taimedele on lämmastik, fosfor ja kaalium. Lämmastik (N) soodustab lehtede kasvu, kaalium (K) on vajalik õitsemisel ja viljade valmimisel.
Sageli on kaalumirikkad suviste potitaimede väetised. Fosfor (P) tagab tervete juurte kasvu ning on noortele arenevatele taimedele hädavajalik.
Väiksemates kogustes vajavad taimed magneesiumi ja väävlit ning väga väikestes kogustes mikroelemente nagu nt mangaan, raud, tsink jne.

Maakodu artiklist saad lugeda pikemalt, miks orgaaniline väetis on hea mulla jaoks asendamatu .

Enne taimede istutamist ja seemnete külvamist võiks ettevalmistatud, tasandatud mullal lasta vajuda. Selleks kulub 2-4 nädalat.
Kui taimed istutatakse kohe pärast mulla tasandamist, võib peenra pind mulla vajumise tõttu muutuda konarlikuks.Lohukesi ja konarusi on hiljem keeruline istutatud taimede vahelt tasandada.
Enne taimede istutamist ja seemnete külvi on hea mõte teha enda jaoks märgistused peenra riiulitele ja külvikohad, mis on abiks peenra planeerimisel.
Püsitaimede ümber mulda kobestades ja väetist lisades olge ettevaatlikud, et ei vigastaks taimejuuri.

Lisaks väetamisele ja mulla kobestamisele tuleb mõelda ka mullas niiskuse hoidmise peale.
Nutikas mullalisand, mis päästab suvel tüütust kastmisest, on niiskust hoidvad kristallid ehk kastmisgeel. Mulda segatult paisuvad kristallid vee mõjul veerandi võrra suuremaks, muutudes vett siduvaks tarretiseks. Sealt tasapisi vabanev vesi niisutabki mulda. Kui kaua sellisest niiskusevarust jätkub, sõltub ilmast: mida palavam ja tuulisem on, seda kiiremini püramiid kuivab.
7-sele taimepüramiidile võib mulla sisse panna ka veeanuma, mille sisse teha augud, et vesi välja pääseks. Seejärel ühendada aiakastmise voolik läbi korgi. Lisaks aiavoolikule tuleb juurde panna ka peenem voolik, et ei tekiks ülerõhku anumas, kui aiavoolikust vee sisse lasete. Selliselt seest poolt väljapoole kastes seisab muld kauem niiskena.
Kui taimed on oma kasvumõõdu kätte saanud, siis varjavad nad oma lehtedega mulla kuivamist. Samuti võib mulla pinna pealt katta õhukese turbakihiga, mis aitab mullal niiskust hoida.