Just nüüd on õige aeg jagada Teiega meie taaskordset maasikate aastaringi taimepüramiidis, sest talviste tegemiste kõrvalt jagub aega eelmise aasta pilte korrastada ning hetki meenutada.
Kevad
Kevad algas 7-ses maasikate jaoks tehtud taimepüramiidis vanade lehtede väljanoppimisega ja mulla ettevalmistamisega suveks. Mulla ettevalmistamisest komposti ja turbaga saad lugeda pikemalt siit. Kuna kevadehakul pole maasikalehed veel kuigi suured, siis on oluline jälgida mulla niiskustaset ja seda eriti marjade õitsemise aegu. Kui ühel hetkel on taime lehed kogu püramiidi riiuli ära katnud, siis toimub pinna aurustumine aeglasemalt.
Taimepüramiidi kagunurkadesse sai istutatud dagetesed, kes hoidsid pahalasi eemal, meelitasid mesilasi ja täitsid nurgad oma õitega. Teistes nurkades ja kõige ülemisel korrusriiulil kasvas suviküüslaauk. Ka mõni saialill leidis oma seemne idandamiseks koha ning hoidis sellega sipelgad eemale.
Kuna kevadel selgus, et kõik püramiidis talvitunud Ostara taimed jäid ilusti terveks ja olid ilma külmakahjustusteta, tekkis soov katsetada ka teiste sortidega. Viletsast suvest hoolimata ei olnud ei lehtedel ega viljadel haigusi. Sellele aitas kaasa maasikate rippuv eluviis, mis tagas neile piisava õhuvahetuse. Rippumist nautisid kõik valitud sordid, olgugi, et mõne sordi lehed olid loomult püstisemad. Seega võib julgelt väita, et maasikate vertikaalne kasvatamine on täiesti toimiv ja õigustatud.
Mõistagi soovisime meiegi, et maasikaid saaks võimalikult varakult ning võimalikult kaua. Seetõttu valisime maasika sordid selliselt, et üks sort alustas viljumist, teine lõpetas ja päris tühja, maasikavaba aega polnud taimepüramiidis kordagi. Kuna meie maasikapüramiid seisab ka üsna käidavas kohas, siis on ta oma punaste marjadega nii pilgupüüdjaks kui ka heatuju tekitajaks, kuna püramiidist mööda minnes põsed naljalt tühjaks ei jäänud. Esimesed öökülmad olid juba üle maasikapüramiidi käinud, kui ikka leidus mõni mari, mida suhu pista.
Suvi
Põua ajal oli kindlasti abiks meie kastmissüsteem (Saad selelst lugeda: Mida ja kuidas kasvatada taimepüramiidis), mis kastis püramiidi muldkeha seestpoolt väljapoole. See hoidis mulla piisavalt niiskena, et maasikataimed saaksid püramiidis rahulikult juurduda. Kuna päris ülemistel korrustel olevad taimed kippusid põua ajal sellegipoolest kuivale jääma (kuna vesi ülespoole ei voola) ning lõunapoolse küljele tegi päike isegi veidikene liiga, siis said tühjad kohad täidetud uute võsundtaimedega ning tuleval aastal tuleb lihtsalt kastmisega hoolikam olla.
Sügis
Sügis taimepüramiidis on samuti kaunis pilgupüüdja. Viimased maasikamammud ja suured, värvi muutvad maasikalehed on igati rõõmu valmistavad.
Talv
Nagu piltideltki näha, siis maasikate talveks ettevalmistamise käigus katsime maasikataimed turbamultšiga ning enne lume- ja külmade tulekut katsime kogu püramiidi kuuseokstega, et koguda sinna peale üks ilus lumevaip.
Meie maasikasordid 7-ses taimepüramiidis:
Ma siinkohal eraldi igast sordist pilte välja ei hakka tooma, aga kommenteerin, mis ja kuidas meil kasvas ning maitses.
Honey Oye
Vili on laikooniline, kitsa lühikese kaelaga ja tagasikäändunud tupplehtedega. Nii nagu lubati, et mari on varajase valmimisajaga (alates juuni lõpust) nii ka oli! Lõunapoolne külg oli valmis isegi juuni alguses.
Kuna maasikataimede puhmik on püstine, hõreda lehestikuga, siis mina soovitaksin seda püramiidi istutada isegi tihedamalt, nt 30cm-se vahega. Annab rohkesti võsundtaimi ja sellele tasub kohe mõelda, et kuhu te need taimetitad hiljem panete. Kuna 
mina istutasin hõredamalt, siis mahutasin võsundid sügisel suurte taimede vahele.
Viljad olid suured ning seda ka hilisemates korjetes. Honey Oye on vürtsika mekiga. Tänu sellele vürtsikusele ja marja erkpunasele värvile sobiks mari vabalt šampanjamaasikaks, aga kindlasti annab mari ka hoidistele hea säilivuse. Kuna meil oli mari esimeste valmijate seas, siis hoidistamiseni me ei jõudnud, kõik läks toorelt kõhtu.
Ostara
See taasviljuv ja saagikas sort on minu vaieldamatu lemmik! Ja tõesti, nii nagu 2014, nii ka 2015 saime saagikandeajaks juulist kuni külmadeni. Neile maasikatele kohe meeldib rippuda, nad lausa ringutavad ja sirutavad end, et saaks end veel paremini rippu seada.
Istikutega kaasas olnud juhendis soovitati esimesed õied eemaldada, et taim koguks jõudu. Mina ei näpistanud mitte ühtegi õit ära ja marjapuhmaid näete ise pildilt.
Marjad on suured, magusad ja mahlased.
Rumba
Rumba on uus varajane maasika sort. Ja kuna teda peetakse sama varajaseks, kui Honey Oye, siis sai ta istutatud põhjapoolsele küljele, et, kui esimene varajane lõpetab, jõuab teine varajane mari järele. Täpselt nii see oligi. Taim on jõulise ja püstise kasvukujuga, iseloomulikud on tumedad lehed ja pikk õitsemise periood. Ühel hetkel lihtsalt olid õite vahel juba marjad, mida sai otsast sööma hakata. Saagikoristusel selgelteristuvat kõrgpunkti ei tekkinudki, õitses ja viljus üheaegselt ja see sobis meile 
kenasti.
Mari on mahlane ja magus, marjad sarnased Honey Oye-ga, suured, koonusekujulised, läikivad ja ühtlase säravpunase värvusega. Viljadel oli ka väga hea säilivus.
Rumba on kindel favoriit taimepüramiidis, sest ta on talvekindel ja sobib ka külmemates piirkondades.
Sonata
On Polka ja Elsanta ristand ja Polkat see mari meenutabki. Siiski väidetavalt olla säilivus parem kui Polkal. Saagikuse tipp oli juuli keskpaik, lõunapoolsel küljel 2 nädalat varem.
Saagikuselt väga hea, suured marjad kogu korjeperioodi kestel. Lehed on püstisemad kui Polkal. Viljad on tugevad ja väga ühtlase kujuga, säravad. Vili on mahlane ja värske, minu jaoks pigem hapukas.
Praegu on õige aeg plaaneerida ja otsustada, millisena soovite Teie sellel aastal oma maasikaaeda näha. Tellides taimepüramiidi varakult (st suht kohe) jõuame nii meie, kui ka Teie selle õigeks ajaks ettevalmistatud!
